Majas,

OT: mitu voodit selles toas on?

Matt sammus otsusekindlalt esimesse tuppa, viskas oma koti voodile, pööras ringi ja nägi siis ühte tüdrukut lahti pakkimas.
"Hei, Matt olen," sõnas ta ning istus voodile.

OT : Ei tea. Kõik oleneb sellest, kas ühes majas on mitu tuba või ongi üks tuba ja 7 (vms) voodit. (:

Tütarlaps võpatas õrnalt, kui kuulis, kuidas keegi majja sisenes. Lõpetades hetkeks asjade kotis välja võtmise, viis ta oma pilgu poisile ja tutvustas ka ennast,:"DD,"tõstes samal ajal ettevaatlikult voodile oma elektriviiulit.

"Mis pill see on?" küsis poiss ning võttis samal ajal koti külge kinnitatud rula ära ja asetas selle voodi kõrvale seinale.

Tavaliselt oleks tüdruk sellise küsimuse peale naerma puhkenud, kuid kuna ta nägi, kuidas Matt rula oma koti küljest ära võttis, jäi täiesti rahulikuks - ilmselt oleks ta ise sama küsinud, kui ta vaid spordiga oleks tegelenud. "Elektriviiul,"vastas ta kiirelt. "Sa sõidad hästi?"küsis ta kohe, osutades Matti rula poole. Küsimusega mõtles ta tegelikult seda, et kui palju trikke jne ta oskab, mitte seda, kui hästi ta selle neljarattalise asja peal püsib.

Matt heitis korra pilgu rulale ning vastas siis - "Njaa, niivõrd kuivõrd. Oma kodukohas olen küll üks tip-sõitjaid, aga kaugemale minnes jään kindlasti paljudele alla. Ma olen sõitnud viis aastat. Kaua sa mänginud oled?"

"Mõni aasta veel, oled nende kaugemate sõitjatega samal tasemel,"arvas tüdruk, pannes oma päikesevarju vastu seina toetuma. "Elektriviiulit olen ainult 3 aastat mänginud. Tavalist viiluit aga hakkasin juba 3 aastaselt mängima, kuna ema arvas, et ma võiksin seda osata,"ohkas Derry, viies nüüd oma pilgu Mattile. "Sa tegeled veel millegiga?"

"Ja kui vana sa oled, et juba 3 eluaastast viiulit mängid?" huvitas Matti. Derremy tundus üsna huvitav isiksus olevat ning välimust oli tal ka.
"Mm, mängin korvpalli ja vahel harva poseerin igasugu kaameratele," vastas Matt napisõnaliselt.

"14 olen. Ühele viiulimängijale on 11 aastat vähe, aga noh, elame üle.."muigas ta. "Vana sa ise oled?"küsis ta vastu, kuna vähemalt omaarust polnud poiss oma vanust veel maininud.
"Täiesti vabatahtlikult tegeled modellindusega?"ei saanud ta jätta küsimata. "Või oled sa lihtsalt mingi telenägu, kellest pole ma ausaltöeldes midagi kuulnud?"

Matt oli imestunud. "Sa oled alles 14? Vahva!" Millisesse lasteaeda ma sattunud olen? mõtles poiss.
"Ma olen 17 ja tegelikult ei saa seda päris modellinduseks nimetada," naeris poiss, "mul ühel sõbral on stuudio ja ta leiab, et mul on huvitav nägu või midagi ning siis käin ta juures vahel shootingutel, nagu ta neid nimetab. Mul on ka fotomapp olemas, kuid ma pole kunagi sellega ühelgi intervjuul käinud. Mind ei huvita see nii väga, kuigi läbi sõbra olen paar tööd siiski ka saanud." Poiss muigas - "Ja ma pole telenägu. Kui oleksin, siis sa kindlasti oleksid minust kuulnud, või mis? Ega mind pole just eriti lihtne unustada."

"Tõepoolest, vahva.."pobises Derr, kui kuulis poisi vanust. "Minusuguse titega on veel eriti vahva,"lisas ta lõppu, jätkates oma asjade väljapakkimisega.
Järgmise pikemat sorti jutu peale, ei osanud tüdruk midagi peale,:"Nojah" 'i vastata. "Aga ilmselt sinust üks normaalne 30-aastane tibist telejuht ära ei ütleks,"

Matt naeris päris kõvasti Derramy vastuse peale. "Tead, ma pean sinuga nõustuma, ilmselt ei ütleks ära jah. Aga ega ka paljud nooremad ei suuda mulle ära öelda. Sa pead tunnistama, et ma olen ikka päris aktraktiivne." Matt nautis noore tüdruku kiusamist.

"Kust sina tead - võib-olla meeldivad mulle hoopis blondijuukselised ja veidi lühemad poisid?"küsis D naerdes. "Kuigi jah, ega sa kõige hullem polegi,"pidi ta tunnistama, ükskõik, kui palju ta sellele tegelikult vastu tahtis vaielda.

Poiss naeratas rahulolevalt ning heitis voodisse pikali. "Ma lihtsalt teadsin seda." Ta keeras näo seina poole ning lausus Derramyle - "Demi, kallis, kui keegi veel meie tuppa tuleb, aja mind üles palun. Sänks mus!"

[Ego on ikka mõnel üle mõistuse suur, mõtles tüdruk, ise samal ajal muiates. "Midaiganes,"ütles Derry järgmisele lausele, toppides veel viimaseid asju kappi. Kuid kuna tema ennast Demi-nimelisena ei tundnud, ei kavatsenudki ta enda häält kulutama hakata, kui keegi tuppa oleks sisenenud.

Benjamin kõndis tuppa sisse ja tervitas seal olijaid noogutusega. Tal oli ühes käes kohver ja teises rula. Seljas oli tal rihmaga ta kitarr. Noormees läks mingi voodi juurde ja pani selle juurde maha oma rula ja kohvri..

Matt ärkas välisukse paugu peale. Ta nägi kuju kitarri ning rulaga sisse jalutamas.
"Tere, Matt olen. Kaua sõidad juba?" küsis poiss ning võttis kapi najalt enda rula.

"Tervist!Benjamin ehk Ben ja 13.aasta läheb," lausus Ben muigega ja pani oma kitarri voodile, mis on muide akustiline. Noormees vaatas muigega korra ringi ja ja asetas kohvri kitarri kõrvale voodi peale. Ben avas kohvri ja vaatas oma asju..

Siin läheb küll vist hullemaks võistluseks, mõtles tüdruk muiates, kui kuulis, et too Beni-nimeline poiss sõidab samuti rulaga. Veidi rohkem püüdis aga tüdruku pilku poisi kitarr, mida ta mõne hetke silmitses, asudes seejärel taas oma tegemiste kallale.

Matt tegi suured silmad. "KOLMTEIST AASTAT? Kui vana sa oled siis?"

"Jah kolmteist ja seitseteist olen ja jah mind huvitas rulatamine juba viieselt, aga siis ma mingi proff polnud. Lihtsalt seisin nõbu rulal ja lükkasin end jalaga edasi," lausus Benjamin. "Ja kolmeteistkümnes aasta algas alles kuu tagasi," täpsustas Benny.

"Heyy," lausus Jolene rõõmsalt, kui oli maja ukse lahti lükanud ja enda majakaaslasi silmitsenud. Tüdruk suudnsu ühe vaba voodi poole ja viskas enda kohviri sinna ette ja spordikoti voodi peale. Samuti lendasid voodi peale ka trummipulgad, mis tal värvli vahel olid olnud. Trummipulgad olid neonroosat värvi. "Jolene olen," tutvustas ta ennast ja asus asju lahti pakkima.

"Benjamin," ütles Ben ja avas oma kapi uksed. Noormees tõstis sinna oma teksad ja särgid.

"DD,"tutvustas Derr end, kui majja oli sisenenud tüdruk. Einoo täielik muusikalaager, oli tema esimene mõte, kui ta nägi, kuidas Jolene trummipulgad voodile lendasid. "Kaua sa mänginud oled?"küsis Derry huvi pärast tollelt.

Kuuldes Derramy küsimust viis Ben kohe pilgu Jo pooleja nägi voodil trummipulke. Ta turtsatas kuuldavalt, aga siiski vaikselt. Ta näole ilmus ka lai muie. Ta oskas ju isegi trumme mängida. Tundus, et siin on mingi muusikute ühing..