Kusagil õhtu paiku.

Becca kõndis, mustad altkitsenevad püksid, mustad roosade lilledega DC'd, must roosade lilledega müts ning suur, tema endise poisi, musta värvi pusa seljas, järve poole. Tüdrukul oli nagu ikka digikas kaasas. Ta märkas kellegi riideid kaldal ning kõndis sillale. Tüdruk võttis jalanõud jalast ja pani jalad vette, samal ajal mõtiskledes.

Brandon ujus edasi, aeg-ajalt väikeseid pause tehes. Ta märkas sillal kedagi ning otsustas tema juurde ujuda. ,,Emn, tere," ütles Jonathan viisakalt, kui paari lükkega juba sillal istuva inimese juures oli. Ta lasi enda pilgul üle tütarlapse käia ning muigas siis tahtmatult. Johnny jäi uudishimulikult teda silmitsema.

ot: ma loodan, et sa ikka istusid seal?

OT: ja, istusin küll.

Tüdruk tõstis oma varvastel pilgu. "Tere," sõnas ta ning võttis digikal klapi eest. "On ka soe vesi?" küsis ta järve teist kallast pildistades.

Becks muigas. "Jaa, võimalik. Aga mul on üks sõber, kes käib talvel ujumas. Kõige hilisem rekord on jõululaupäev." Rebecca naeratas. "Ilmselt tuleb tema käest küsida, kas on külm. Ta vastaks, et jah, muidu ma ei ujuks ju siin."
"Rebecca olen muidu," sirutas tüdruk käe poisi poole.

Becks naeratas ning raputas poisi kätt vastu. Ta pühkis käe vastu pükse, tõstis jalad veest välja ning istus rätsepistesse.
"Jääd sa sinna vette elama?" küsis tüdruk naeratades ning tegi virvendusest, mis Brandoni liigutamisest tekkis, pilti.

Becks naeris poisi üle. "Kuidas siis meeldib sulle siin laagris?"

It's getting all better and better, tabas tüdruk end mõtlemas. Ta naeratas oma mõtte peale ning toetas küünarnukkidele.
"Njaa, päris vahva on." Tüdruk vaatas poisi pruuni silmi.

"Toredad inimesed on siin. Mul on vist maailma kõige paremad toakaaslased. Tõesti meeldib," Rebecca naeris, heitis selili ja hakkas taevast pildistama.
"Räägi midagi endast."

Becks raputas pead. "Ma pole just kõige parem küsimuste küsija."

Becks pani kaamera enda kõrvale ning sulges samuti silmad. "Kas tõesti kõik? Ma tavaliselt lasen inimestel end tutvustada millegi huvitavaga. Näiteks, mina olen Rebecca ning mul on kuradi hea lauluhääl ja viha suitsetajate vastu." Tüdruk muigas, silmad ikka veel kinni. "Nüüd on sinu kord."

Rebecca kehitas õlgu. "Ma ei tea, ma lihtsalt ei salli seda. Üldse kohe mitte. Nii tobe enda tervist rikkuda."
"Sinu kord," tuletas tüdruk poisile meelde, et ta ootab mingit huvitavalt fakti temast.

Rebecca naeris poisi jutu peale. Haigutust kuuldes, avas ta silmad ning pööras näo Brandoni poole. "Ilmselt jääd sa mulle meelde haigutusega, mille tekitas minu jutt." Tüdruk vaatas Brad'i. "Sa võid ju tuppa minna või midagi... kui sa väsinud oled," pakkus ta.

OT: me oleme sillal Ja ma oletan, et Brandon istus Rebeccale üsna lähedale.

Rebecca ehmatas, kui poisi silmi nii lähedalt nägi. "Umm, ei, veel pole tüdinenud. Ja üleüldse tulin mina su rahu siia rikkuma ju." Becks muigas.

ot: jaa, ma tean. sillast võib ka ju kuskilt äärest rohututte välja kasvada. ;D

Brandon muigas Rebecca jutu peale ja hammustas siis alahuulde. ,,Mul oli vestluskaaslast vaja," ütles ta kohe, silmitsedes taevast omaette naeratades.