Koristuspäev.

"Ohjuudas." Anna avas silmad, kuid vaid selleks, et valgusest haiget saanuna need uuesti sulgeda. Ta tiris padja näole. "Pole võimalik. Maksad hingehinda, et siin koristada," pomises ta vaikselt, kuid ajas end sellegipoolest pikkamisi üles.

Haigutades Käthlyn´i vaadates küsis vaikselt: "Kui karm see kontroll tuleb?"

Vastust ootamata ajas neiu sussid jalga ning vaatas kriitilise pilguga oma nurka. Voodi saab pärast korda teha... Neiu võttis aknalaualt oma raamatud, olled peaaegu kindel, et need sinna ei kuulu, ning pani ükshaaval kummutisahtlisse. Ülemise, hügieenitarvetega sahtli jaoks tegi ta nii palju, et pani kõik asjad ripsmeduššidest küünelakkideni üksteise kõrvale, kuid sahtlit kinni lükates pidi ta kannatust paludes silmad sulgema - kostus kolin nagu oleks kõik asjad laiali lennanud.

Rebecca ringutas, haigutas, köhis, nuuskas, aevastas ning tõusis siis istukile. "Tere hommikust! Armas äratus oli," sõnas ta veidike pahuralt. Kuuldes sõna koristuspäev, ajas ta end ruttu püsti, pani eelmine päev valmis pandud rõivad selga ning tegi voodi ära.
"Teeks mingi tööjaotuse, näiteks, et mina pesen aknaid ja Anna võtab tolmu ja Käthlyn pühib põrandat ja Kärolyn peseb põrandat? Ja ise-enda asjad panevad kõik ikka ise ära. Mis arvate?" küsis ta ketse riiulisse, mille ta voodi alt leidis, korrapäraselt asetatud. Keegi suur jalanõude sõber on oma jalanõude riiuli siia unustanud - vahva, mõtles ta ning ümises töö kiirendamiseks Beyonce - Halo't.

"Tolm? Okei." Anna kõndiski juba vannitoa poole. Kohale jõudnud, vaatas ta kulmu kortsutades ringi. Kapis olid kõikvõimalikud pesupulbrid ja -vahendid, nurgas ämber ja mopp... Lõpuks märkas neiu ühte tolmulapi moodi asja ning tegi selle niiskeks. Vee ilusti välja väänanud, loivas ta magamistuppa tagasi. Hea meelega oleks ta lihtsalt teki alla läinud ja teise külje keeranud, kuid ta ei tahtnud toakaaslasi alt vedada.

"Kellelgi tooli on?" küsis ta aknalaudade ja kummutite, voodipäitsete ning seinte allääres olevate kõrgenduste pindade puhastamisega algust tehes.

"Sorry," sõnas tüdruk vabandavalt naeratades, "aga ma sattusin suht ekstaasi. Seda juhtub harva. Aga ma usun, et meil kujuneb varsti niikuinii mingi oma rutiin selle koristamisega..." Anna laskus käpuli, et seinte allääred puhtaks tõmmata. "Mu ema rääkis mulle ükskord, kuidas ta väiksena kõik toa hästi korda tegi. Siis tuli talle sõber külla ja mu ema kiitles. Ja siis oli see sõber kikivarvule tõusnud ja näpuga üle uksepiida tõmmanud. Tolmune oli," seletas neiu oma veidraid koristuskohti. "Nii et nüüd ma oskan taolistele asjadele ka tähelepanu osutada."

Rebecca oli peaaegu Käthlyni mõttega nõus, kuid agar Anna hakkas juba tolmu võtma ning Becks arvas, et oleks targem ka siis oma pinnad puhtaks teha.
"No, tegelikult ongi parem just sedapidi, et kõigepealt tehakse kõik pinnad asjadeks klaariks, seejärel puhtaks ja siis igaüks paneb ilusasti oma asjad ära," arvas neiu.

Anna kehitas õlgu ning otsustas vähemalt ääred esialgu lõpuni teha, kuna tal niikuinii midagi kummuti peal polnud. Sellega ühele poole saanud, viis ta lapi vannituppa, kus ta selle ära loputas, ning naases siis magamistuppa. "Oh juudas... Elutuba ju ka veel ja... esik ja..." Neiu ohkas. Ühte tuba korras hoida oli palju kergem.

Anna astus oma kapi juurde ning tõmbas varnast vanad kulunud teksad ning suure valge T-särgi, mille ta endale vaikselt selga tõmbas. Sokke jalga pannes potsatas ta vaikselt voodile ning silmitses siis teisi.

OT. mis meil siis täpsemalt puhtaks küürida vaja?

Anna naeratas tooli nähes ning vedas selle ukseavasse. Vannitoast tolmulapi toonud, astus ta ettevaatlikult toolile ning pühkis uksepiidalt sinna kogunenud tolmu ära. "Seda kohta siin pole ikka väääääga kaua puudutatud," märkis ta vaikselt ära. Seejärel toolilt maha tulnud, vedas tüdruk selle toa keskele, kus ta ettevaatlikult lambikupli ja -pirni enda pealt tolmu ära tõmbas. Järgmisena kappide kallale... Neiu ronis toolilt maha ning vedas selle enda kapi juurde...

Becks tõi vannitoast aknapesu vedelikku ning alustas akende pesemist. Ta mõtles, kuidas töö kiiremini läheks ning laulis - "Hei-hooo, hei-hoo, käib töö ja vile koos. Lalalallaallaa, lalalallllallaaa, hei-hoo, hei-hoo heihoo hei-hoo..." Peale seda ta naeris ohtralt - "Tüdrukud, laulame!"

OT: Becksil on öökapp ja kummut ainult ja ta lükkas ma asjad ilusasti voodi peale juba, so be her guest

OT: Aga mingi elutuba või vannituba või värk? Esik?

Anna lõpetas oma kapi pealt tolmu pühkimise ning naeris siis Becca laulmise peale. Sellegipoolest tõmbas ta kopsud õhku täis ning tegi kindlaks, et lähima mõnekümne meetri raadiuses teda kuulda oleks.

OT: vist on tubade kontroll, mitte terve maja? Ma arvan, et ainult see tuba, kus elame, peab korras olema.

Becks kuulas Anna laulmist naerdes ning kui sõbranna lõpetas, võttis julguse kokku ning laulis kõva häälega seda laulu, mida ta juba mitu päeva oli tahtnud laulda -
"Remember those walls I built,
Well baby, they tumbeling down.
And they didn't even put up a fight,
They didn't even make a sound.

I found a way to let you win,
but I never really had a doubt.
Standing in the light of your halo,
I got my angel now.

It's like I've been awakened,
Every rule I had to breaking,
It's the risk that I'm taken,
I aint gonna shut you out.

Everywhere I'm looking now,
I'm surrounded by your embrace.
Baby I can see your halo,
You know,your my saving grace.

Your everything I need and more,
it's written all over your face.
Baby I can feel your halo,
Pray it won't fade away.

I can feel your halo (halo) halo
I can see your halo (halo) halo
I can feel your halo (halo) halo
I can see your halo (halo) halo."

Tüdruk naeratas kogu laulmise ajal ning, kui ta lõpetanud oli,muutus ta näost tiba punaseks.

OT uuesti - https://www.youtube.com/watch?v=fSdgBse1o7Q , Becks laulab seda veits karmimalt seda, ta ei võta osasi kõrgeid noote välja ja seetõttu transponeerib need madalamaks ja see teebki loo veidike karmimaks.

OT. Ma olen nii lahke, et jätan vetsu kellelegi teist... Teeme igaks juhuks vannitoa ja vetsu ka. Need ju meie omad siiski.

"Koristamine võib isegi mõnus olla...." sõnas Anna lõbusalt ning suundus oma tooliga Becca kapi juurde. "Polegi kõige hullem..." pomises ta hoolikalt tolmu pühkides.

OT. Tsao.
Ja vetsu mingit värskendavat asja ka!

Anna tegi palavust tundes aknad lahti ning tõmbas ka viimaste kappide pealt tolmu ära. "Palun ütle, kui mingi koht, kust veel tolmu võtta, leidub," sõnas ta Beccale, kui ta kerge vastikusega vannitoa poole läks.

Rebecca küüris kõik aknad ning peeglid ilusasti puhtaks, suundus seejärel vannituppa, kus ta ka peegli, segistid ning duššikabiini seinad (OT: need on meil klaasist mängult:D) puhtaks pesi. Seejärel lasi ta vetsupotti mingisugust vahendit, mis väidetavalt pidi kõik bakterid tapma. Neiu pani kõik asjad, mida ta kasutas, ilusasti kraanikausi all olevasse kappi ning tegi ka peeglikapi seest korda.
Becks sammus väsinult WC-st välja ning küsis Annalt - "Ega sa WC põrandat pesta ei viitsi? Muu on seal tehtud."
Ise asus ta oma mütse uuesti ilusasti kummutile laduma. Ketsid olid tal juba ilusasti, värvide järgi, just nagu Käthlynil, riiulile laotud. Ta lükkas spordikotid rohkem voodi alla ning istus hetkeks voodile.
"Nii, aknad on pestud, vannituba on muidu korras, kui ainult põrand üle pesta, selle toa põrand on pühitud ning tolm võetud. Käthlyni ning minu asjad on ilusasti oma kohtadel, Anna veel tegeleb sellega. Kärolyn peseb idee järgi toa põranda ning sätib oma asjad korda. Hmm, mis veel tegema peaks?" arutles Becks tegelikult rohkem teistega, kui endaga.

Anna ohkas ning loputas tolmulapi kraanivee all puhtaks. Lapi ära pannud, võttis ta ämbri ning lasi selle vett täis. "Kas sa kraanikausi tegid puhtaks?" karjus ta magamistuppa. "Meil kodus laseb isa selle ka mingi värgiga üle..." Seejärel pani tüdruk veeämbrisse ka puhastusvedelikku ning silmitses põrandat. "Noojah..." Ta haaras ühe suhteliselt kaltsu väljanägemisega lapi ning kastis selle siis pesuvette. Juuksesalgu kõrva taha lükanud, hakkas ta põrandat küürima.

Becks lõi endale käega vastu laupa, et ta kraanikausi ära suutis unustada. "Ma teen kraanikausi siis, kui kõik mittevajalikud vedelikud sealt alla on valatud," karjus ta Annale vastu ning tõmbas oma voodikatte sirgu. Tüdruk jalutas vannitoa uksele, nõjatus vastu uksepiita, pani käed rinnale vaheliti ning küsis Annalt - "Mis sa arvad, kui retsilt nad seda tubade kontrolli võtavad? Ja kui tihti huvitav? Ja mis sa arvad, kas Kärolyn kunagi kavatseb end püsti ka ajada ja natuke kaasa aidata?"

"Loodetavasti mõõdukalt, kuna ma leian, et me oleme päris korralikult vaeva näinud. Õhutanud ja lampikuplid ja uksepiidad ja puha, kuid loodetavasti mitte väga tihti. Ma ei viitsiks," seletas Anna rõõmsalt. "Ja Käro... aeh. Ta on selline rohkem... omaette. Jumal temaga. Kiskuma ka ei taha hakata."

Tüdruk ajas end püsti ning loputas ka "nartsu" ära. Selle omale kohale tagasi pannud, vedas ta veeämbri koos mopiga tuppa. "Et ära ei ununeks," seletas ta vaikselt.

Oma voodi juurde läinud, pani ta sussid voodi jalutsisse ning pani piinliku täpsusega korda ka voodiriided, padi kõige peale. Voodi all oleva kohvri lükkas ta seina vastu ning vaatas oma pedantsuses isegi seda, et kohver mõlemalt voodi poolelt ühepalju oleks. Püsti tõustes pani ta ka viimase pingutusena ära oma ööriided.

"Nonii..." Tüdruk vaatas, käed puusas, kriitilise pilguga ümberringi. Tema telefon lebas ainsa asjana võtmete kõrval öökapil ning voodi oli korras, aknalaud puhas. "Hea töö akendega," kiitis tüdruk kerge muige saatel Beccat.

Kui tüdruku pilk kapi põhjas vedelevale seljakotile maandus, venis ta suu naerule. "Mis sa arvad, kui läheks ehk ujuma? Jätame Kärole kirja ja... jamh."

OT. Mul teema juba tehtud, aga saan seda muuta.

Rebecca pesi kraanikausi puhtaks, lootes, et Kärolyn peale põrandapesu vee ära valamist sama teeb ning sammus magamistuppa. Anna meeldetuletuse peale Becca turtsatas ning läks oma voodi juurde. Ta pani oma ööriided padja alla, silus veel päevatekki ning noogutas agaralt Anna ettepanekule.
"Lähme jaaa!"
Rebecca vaatas oma riietust - valge maika ning valged lühikesed püksid. See sobis ujumiseks hästi. Tüdruk pani helesinise mütsi pähe, võttis ketsid ühte kätte ning rätiku ja ujumisriided teise kätte. "Ma võtan aparaadi ka," sõnas ta rohkem iseendale ning pani oma kaamera endale kaela.
"Kas lähme?" sõnas ta, kui oli ukse juurde kõndinud ning ketsid jalga tõmmanud. Ta ei tahtnud värskelt pühitud põrandat kohe uuesti sitastada.

"Sina ja sinu kaamera..." naeris Anna Kärolyn´ile kirja kritseldades. Selle tüdruku öökapile jätnud, võttis tüdruk kapist oma koti, pani sinna sisse ujumisriided ja rätiku, ning jooksis Beccale järgi.

OT. Kohe muudan ss.

OT: sa magasid, ja me jätsime sulle kirja, et kui sa üls ärkad, siis tead nagu.