Õhtupoole.

"Kuule... Ma tean, et see on suvi, aga kas sul oleks võimalik mulle matemaatikas paari asja näidata? Ma olen suht maha jäänud ja tahaks sügisel ikkagi heade hinnetega alustada..." palus tüdruk üles, venna poole vaadates. Mõne hetke pärast jõudsid Evans´id kohvikuni ja tüdruk lükkas ukse lahti. "Mm... mõnus."

"Riisi-makra salatit ja fantat," ütles Anna vennale rõõmsalt enne Käthlyn´i laua juurde kekslemist. "Võime me Chris´iga siia tulla?" küsis ta sõbrannalt tervituse asemel - hommikul olid need niikuinii juba vahetatud.

"Ma ei mõista neid siinuseid ja koosinusi ja asju," ütles tüdruk maha istudes vennale enne, kui ta aplalt oma salati kallale asus. "Ma ei saa aru... nii väikesed portsud... Kaks suutäit ja ongi kõik..." pomises ta pahaselt.

Tüdruk vaatas poissi sisutühja pilguga ning ourskas naerma. "Ei, tegelikult ei ole, aga me ei pea seda praegu arutama... Mu juhe jooksis kokku juba siis, kui sa b kõrguseks panid, sest kõrgus h peaks ju olema eraldi ja ma pole elusees kuulnud sellisest asjast nagu..." Anna kontrollis paberilehte, "...radtodeg."

Anna vaatas venda endiselt tühja pilguga. "See on nagu hiina keel ju!" ütles ta süüdistavalt paberilipakat vaadates ning seda siis ohkega kotti pannes. "Vahet pole, ma lihtsalt ei jaga seda asja..." seletas ta vennale.

"Küll ma selleta hakkama saan," sõnas Anna venna kommentaari peale muiates. "Kiviajal saadi hakkama, saan mina 21. sajandil ka," teatas tüdruk oma fantat lahti korkides.

Anna purskas naerma. "Kah tõsi..." Mõne hetke jälle oma salatit söönud, vaatas ta venna poole: "Sa dieedil või midagi?"

"Muidugi mitte. Kasvav organism ju. Aga ma kavatsen õhtusöögi ajaks tagasi laagrisse minna. Seal on kindlasti midagi maitsvat... suurtes kogustes." Tüdruk naeratas endamisi ja vaatas oma pokaalipõhjas olevat salatit. "Tahad ka?" uuris ta vennale nii igaks juhuks.

Samantha astus väiksesse kohvikusse ja vaatas ringi. Siis sammus neiu leti juurde. "Klaas mineraalvett, palun." lausus Sam viisakalt ja maksis tellimuse eest. Tüdruk haaras oma joogi ja jalutas ühe vaba aknaaluse laua juurde, võttes selle taga istet.

"Hmh." Tüdruk tegi küll vingus nägu, kuid oli sisimas õnnelik, et Chris salatit ei tahtnud - rohkem talle jääb. Selle mõtte peale korjas ta kõik lusikale ning pani suhu.

Samantha jõi vaikselt oma vett ja mõtles oma elu üle. Kõlab küll päris filosoofiliselt, kuid just seda neiu tegi. Mõtles oma vanematele, kes praegu kuskil Itaalias või kurat-teab-kus filmivõtetel olid ja tema siia laagrisse sokutasid, et kaelast ära saada. Neiu mõtles oma koolikaaslastele, kes olid totaalsed mõrrad, nagu eliit-tütarlastekoolides kombeks. Tüdruku ainsaks lohutuseks oli tennis, mida ta tõesti armastas ja nüüd ei tohtinud ta selle tobeda kukkumise pärast ka sellega mõnda aega tegeleda. "Pidin ma sellele kuradi pallile järele jooksma.." needis tüdruk end vaikselt. Ta oli nii väga tahtnud teistele muljet avaldada. Näidata, et ta pole mingi peps rikkuriplika, kes saab kõike, mida ta tahab. Ja vaat, mis välja kukkus. Samantha võttis veel ühe lonksu ja jäi aknast välja vahtima.

Anna nõjatus raskelt vastu toolileeni ning vaatas Käth´i poole. "Õppida pole kunagi vale aeg," ütles ta sõbrannale silma tehes.

Samantha muigas kõrvallauas üleval oleva teema üle. 'Siinus, koosinus ja tangens.. huvitav, mis klassis me neid võtsime' mõtiskles neiu, proovides nii ära aimata teiste vanuseid. Lõpuks jõudis tüdrukuni mõistmine, et tema koolis on asjad veidi teises järjestuses ja siinuseid õppis ta juba päris varakult. Neiu jõi oma klaasi tühjaks ja tõusis laua tagant püsti, heites pilgu üle lõbusalt vestleva seltskonna. 'Veab neil' mõtles neiu endamisi ja sammus ukse poole.