Ebs'iga.

OT: võin ka siia tulla?

Ebony võttis näidatud voodil istet ning kortsutas siis kulmu. Ta oli ju räpane ja tegi voodi mustaks. "Ma teen siin kõik mustaks ju.." lausus neiu ka Käth'ile ning võttis siis endale ulatatud asjad vastu. Ohates valas ta vatitupsule vedelikku ja asus peopesas olevat väikest haava puhastama. "Aitäh sulle.. et sa.. teed seda. Ma tean, et sa ei salli mind väga mu mõttemaailma pärast.." lausus Ebony vaikselt ning köhatas siis paar korda.

OT: ma ei usu, et Becksi pärast nüüüd keegi lahkuma hakkab, hehe.

Rebecca astus tuppa. "Hei." Ta silmas Ebony't. "Kallis Ebony, mis juhtus?"

"Ma põrkasin puuga metsas kokku. Läks kergeks kätsiks. Puu võitis." nentis tüdruk vaikselt ja tõstis hetkeks pilgu. Siis jätkas ta haavade puhastamist, suundudes kriimustuste kallale. "Põhimõtteliselt.. Chris sai mu enesetapukatsest teada ja reageeris natuke.. teistmoodi.. kui ma arvanud oleks. Ma läksin endast välja, jooksin metsa, magasin kuuse all ja voila - siin ma nüüd olen." seletas Ebony siis natuke põhjalikumalt ja andis märku, et ei taha sellel teemal enam arutleda.

Becca vaatas Ebony't suurte silmadega. Tal polnud mõtet küsida miks, kuna ta oli üsna kindel, et ta ei räägi seda. Vähemalt mitte praegu. Tüdruk võttis Ebony käest haavapuhastus vahendi ning puhastas ise haava.
"Esimene variant oleks mulle rohkem meeldinud," sõnas tüdruk esimest korda laagris tuimalt, silmi haavalt tõstmata.

"Ma oleks hunti eelistanud.. võrdväärne vastane. Aga no.. puu käest peksa saada.." muigas Ebony kergelt ning tõsines siis taas. Neiu krimpsutas vahepeal valust tingituna nägu, kuid kannatas ära. Ise ta ju selle endale põhjustanud oli. "Kellelgi pole aimu, kus Chris olla võiks?" küsis Ebs lootusrikkalt pilku tõstes.

Becks muigas tüdruku jutu peale. Küsimuse peale Chrisist raputas ta pead. "Ma olen teda vaid korra näinud, see oli esimesel päeval. Ta ütles mulle, et ma olen mõttetu blond eit, kes oskab vaid võltsilt naeratada."

Ebony ohkas vaikselt ja üritas oma mõtteid korrastada, keskendudes sellele, mida ta Chris'ile öelda kavatseb. Ta oli poisile ühe suure vabanduse võlgu. Siis meenus talle, et ta nägi välja nagu totaalne kaltsakas. "Ee.. ma vist peaksin enda majast riided tooma.." pomises neiu ebalevalt ja käis peas oma riidekapi sisu läbi, lootes, et kõik ta püksipaarid pesus pole.

"Ma võin laenata sulle," pakkus Rebecca. "Riided, ma mõtlen." Ta vaatas Ebony't ning leidis järeldusele, et nad on üsna ühte mõõtu.

"Okei," pomises Ebony tänulikult ning võpatas, kui puhastusvedelik ühe haava sisse sattus. "Kindel, et sul plaastreid jagub?" küsis ta Käthi poole pöördudes ning muigas tahtmatult.

"Pane sa ise plaastrid peale, ma otsin niikaua midagi," sõnas tüdruk ning jalutas oma kummuti poole. Ta tõmbas lahti sahtli, milles kindlasti pidid pesitsema ühed mustad teksad. Teksad leidnud, viskas ta need enda voodile ning alustas siis pluusi otsimist. Leidnud ühe valge topi, võttis ta kõige alumisest sahtlist ka tumesinise pusa.
Tüdruk voltis kõik ilusasti kokku ning viis Ebony kõrvale voodile. "Palun. Ma loodan, et need sulle parajad on."

Ebony naeratas tänulikult ning hakkas suuremaid haavu plaastritega katma. See valmis, haaras ta voodilt riided ning lausus: "Ma hea meelega peseks ka end veidi. Päris räpane tunne on."

"Ja, muidugi mine! Vannitoas peaks veel puhtaid rätikuid olema," nõustus Becks Ebony plaaniga ning istus enda voodile.

Ebony noogutas arusaamise märgiks peaga ning sammus vannituppa, sulgedes enda järel hoolikalt ukse.

OT: Väga sisurikas. xD Vabalt oleks võind kirjutada: Ebs läks vannituppa. xD

OT: no see on ju oluline, et ta ukse sulges:D

Ebony sammus veidi värskemana, ja palju puhtamana, vannitoast välja ning viskas oma mustad riided esikusse põrandale. "Ma viskan nad pärast pessu, äkki saab asja isegi neist." nentis tüdruk kergelt muiates ning jalutas tagasi tuppa. Ebony istus uuesti voodile ning ohkas vaikselt. "Ma olen ikka nii loll.." pomises neiu oma tegude üle järele mõeldes.