Õhtul.

by Anna Evans 9th Juuni 2009, 02:30

Anna keksles heatujuliselt sööklasse ning haaras endale käigu pealt kaasa leiva, piima, ja kartulipudru ketšupiga. Ühe laua äärde istunud, pani ta oma telefoni rõõmsalt laua peale, et tal oleks meeles isale helistada. Esialgu rahuldus ta vaid aplalt söömisega.

by Käthlyn McLaurim 9th Juuni 2009, 02:32

Käthlyn kõndis ülikiirelt söökla poole. "Hei." ütles ta, peaaegu toolilt mööda istudes ning korraks Anna poole vaadates. "Head istu." lisas ta ning vaatas siis tühja taldrikut. Ta võttis tassi ning valas sinna paari lonksu jagu vett ning loksutas siis seda õrnalt oma käes.

by Anna Evans 9th Juuni 2009, 02:39

"Hei!" ütles Anna endiselt väga heas tujus olles ning laialt naeratades. "Tead, ma hakkan vist igal pool mingit söögipoolist kaasas kandma... See laager käib täiega lihastele. Ma pean silmas, et nagu... Ma arvan, et olen oma pikkuse nii enam-vähem täis kasvanud, aga söögiisu on nii suur ja see tuleb suurest värskes õhus olekust ja... Kuigi see on imelik, kuna meie kodu on ka ju oma maja ja seal ma passin ka õues... kuigi peamiselt võrkkiiges lugedes... Ah, mida iganes." Neiu pani järjekordse suure portsjoni kartuliputru suhu. Ta polnud juba paar päeva niimoodi lobisema kukkunud.

by Käthlyn McLaurim 9th Juuni 2009, 02:44

Käthlyn kortsutas kergelt kulmu, ikkaveel klaasi jõllitades. "Jaamh.." ütles ta, kuigi ta polnud eriti aru saanud mis selle jutu point oli olnud. Ilmselt oli Annal lihtsalt hea tuju ja ta jutustas.. nende majast ja lihastest? Nojah. Tal oli kohe väga kindlalt hea tuju. "Mul polnud õrna aimugi.. Sa pole nagu rääkind.." alustas ta, kuid jäi siis jälle vait ja viis pilgu Annale. "Ausõna ei olnud.." lisas ta ning võttis siis lonksu oma veeklaasist. "Ah, unusta ära.." ütles ta lõpuks, kuna ta ei tohtind ju niikuinii sellest rääkida. Ja ega ta vist ei oleks osanud midagi öelda ka. "Miks sul siis telefon kaasas on?" küsis ta, kui märkas Anna telefoni laua peal. Tavaliselt Evans seda ju kaasa ei võtnud.

by Anna Evans 9th Juuni 2009, 02:49

Anna naeris. "Ei ole jah. Ma alles eile avastasin selle. Kohvikus olles. Nagu... ma oleksin vist terve sea nahka pannud. Liialdamata!" Tüdruk haukas suure ampsu leiba ning kortsutas kulmu. Temaga oli kindlasti lahti midagi. "Telefon on selleks, et ma kavatsen isale helistada. Mingi... Rullikad unustasin koju, aga ma nii totaalselt vajan neid! Aga ma ei taha helistada enne, kui ma Chris´iga rääkin. Äkki vajab ta ka midagi. Saab ühe raksuga tehtud. Pealegi, vanemad suht lähevad endast välja kui meist kolm kuud ei kuule, või mis? peaksid enda..." Tüdruk vakatas. "Noh, Paulile helistama. Rääkima, kuidas läheb..." pakkus ta natuke vaiksemalt.

by Käthlyn McLaurim 9th Juuni 2009, 02:53

Käthlyn kortsutas kulmu ning viis siis pilgu Annalt tema taldrikule. Kas ta oli midagi kahtlast söönd v? Või.. ah vahet pole. "Jeah.. rullikad." ütles ta kaasa noogutades ning tardus siis hetkeks, kuid lasi Chris'i teemal ilusti mööda minna. Tegelikult ei puutund see ju niikuinii üldse Käthissegi. "Paul?" küsis ta ning ta suunurk tuksatas korraks. "Sa mõtled onu Pete'i äkki?" küsis ta ning turtsatas korraks. Ta võttis õuna, hammustas sealt tüki ning hakkas seda siis aeglaselt mäluma.

by Anna Evans 9th Juuni 2009, 02:57

Anna käsi lendas suule. "Pete, Pete, pete," korrutas ta vaikselt. "Jajaa! Palun vabandust! See oli minust... mitte just kuigi... jamh..." Tüdruk jäi vait, kui tundis nägu lõkkele löövat. Ta võttis viimase ampsu pudrust. "Enivei. Chris´i kohta tead midagi? Ma otsiks ta üles ja helistaks ära... Enne kui liiga hilja on."

by Käthlyn McLaurim 9th Juuni 2009, 03:01

Käthlyn muigas kergelt, kui nägi, et Anna punastas ning neelas siis ampsu alla. "Jajamh." ütles ta ning viis siis pilgu õunale. "Christopheri mõtled jaamh..?" pöördus ta jälle Anna poole ning oleks siis endale käega vastu pead laksand. Keda siis veel ? "Ee.. ta.. mm.." Käthlyn kortsutas kulmu ning vuristas siis kiirelt ette: "Ta sai just Ebsiga kokku ja jutustas talle natuke oma minevikust ja ilmselt on ta nüüd majas. Jah. Rohkem ma ei tea. Midagi." ta vaatas Annale otsa ning.. ning lihtsalt vaatas ja ootas.

by Anna Evans 9th Juuni 2009, 03:07

Anna oli kohe palju tõsisem. Ta võttis aeglaselt oma piimaklaasi ning loksutas seda käes. Mõne hetke pärast võttis ta suure lonksu ning hoidis seda tükk aega suus, lastes sel lõpuks aeglaselt läbi söögitoru alla, makku langeda. Nagu kosk.

Ta pea oli mõtetest paks. Mida Chris täpsemalt rääkinud oli? Kui detailselt? Kui palju? Mida tema nüüd tegema peaks?

"Selge..." Tüdruk pani klaasi aeglaselt lauale tagasi. Tähendab, majja ta ei lähe. Vähemalt esialgu. Ta ei osanud kuidagi käituda. Tüdruk võttis oma telefoni, avas klahviluku ning lülitas selle välja.

"Tead, ma arvan, et ma lähen väikesele jalutuskäigule," ütles ta kerget naeratust näole venitades ning telefoni taskusse pannes. "Näeme." Ta ei täpsustanud, millal. Ta oli ikka tõesti väga oma venna moodi minemas... Sest ta kõndis, nagu Chris´il kombeks, rahulikult kuid kindlalt, käed taskus, sööklast välja.

by Käthlyn McLaurim 9th Juuni 2009, 03:12

Käthlyn jälgis Anna käitumist ning noogutas siis. "Jeah.. näeme." ta jõllitas veel natuke aega oma veeklaasi ning jõi selle siis lõpuni tühjaks. Ta hakkas juba püsti tõusma, kuid jäi siis ikkagi oma kohale. Ta ei tahtnud hetkel majja tagasi minna ja ka õue ei oleks just eeskujulik minna, kuna ta võiks seal Annaga kokku juhtuda. Alles kümne-kahekümne minuti pärast tõusis ta püsti ning lahkus.

by Sponsored content

Õhtul.

Õhtul.

Re: Õhtul.

Re: Õhtul.

Re: Õhtul.

Re: Õhtul.

Re: Õhtul.

Re: Õhtul.

Re: Õhtul.

Re: Õhtul.

Re: Õhtul.

Re: Õhtul.