Rongile!!!

"DD,"tutvustas ka tütarlaps end, lükates mõningate pinguustega ka oma kohvri üles, istudes seejärel kerge ohkega poisi kõrvale maha. Der jäi vaikides poisi kitarrimängu kuulama. Hetkeks viis ta oma pilgu ka äsja kupeesse sisenenud tüdrukule, kuid juba peagi suunas ta oma silmad aknale.

Pikkade tumedate juustega tüdruk ootas East Reapordi rongijaamas perroonil number 12, kuhu pidi paari minuti pärast saabuma rong, mis ta laagrisse pidi viima. Paljud möödujad vaatasid tüdrukule pikalt järele, aga ta oli sellega harjunud. Polnud ju väga tavaline, et nii eksootilise välimusega tüdruk sellises linnas elab ning ega igal inimesel üks silm roheline ning teine sinine pole.
"12:12, right on time," sõnas tüdruk õrnalt naeratades, viskas oma suure spordikoti õlale ning lasi ühel jaamatöölisel ülejäänud viis imeliku kujuga kotti pagasihoidu viia. Tüdruk ohkas, tõmbas parema käega läbi oma pikkade tumedate juuste ning astus rongile. Ta sisenes esimesse kupeesse, kus oli neli tüdrukut ning üks poiss.
"Oi, see kupee on täis. Täpselt nagu kõik teised..." sõnas ta kurvalt. Tegelikult ta lihtsalt ei tahtnud oma suure spordikotiga läbi rongi kõndima hakata, ta pigem lootis, et inimesed näevad temas midagi huvitavat ning lubavad tal siia samasse jääda.
"Ega te ei pahanda, kui ma siia jääksin?" Tüdruk asetas raske koti maha ning lausus - "Ma istun sellele ja ta üldse ei pane mind tähelegi." Neiu vaatas hetkeks oma riideid - valged lühikesed püksid, kollane õlapaeltega taljesse pluus ning kollased stiletod, ning otsustas, et nende riietega kõlbab maas püherdada küll.
"Neela olen muidu, meeldiv tutvuda."


Neela ei jõudnudki maha istuda, kui juba oli tema peatus.
"Hm, vabandust, et tülitasin, minu peatus on... ma nüüd siis lähen. Nägemist!"
Tüdruk võttis maast oma spordikoti, viskas selle õlale ning lahkus kupeest ning rongist. Perroonil ootas ta, millal jaamatööline ta teised kotid pagasihoiust välja võtab. Kõik olemas, sammus tüdruk laagri poole.

OT: sorry, ma ei viitsinud oodata, millal te vastate :$

OT: XD hea!!

Zoey mängis oma kassiga, kui äkki ronigst käis läbi jõnksatus ja see seisma jäi. Tüdruk tõstis pilgu üles ja nägi, kuidas keegi nende kupeest välja jalutab.. oota.. Teda ju siin enne ei olnud?! ei saanud Zo aru... Ma ei märka ka ikka midagi muigas ta seejärel, tõstes oma kassi tagasi pusa põue ja võttes enda asjad. "Ljähme!" naeratas ta teistele

Sügava ohke saatel lehvitas Ebony eemalduvale autole. Erinevalt teistest, oli neiu autoga rongijaama viidud, kus ta siis ise tee laagrisse pidi leidma. Ebony kohendas kotirihma õlal ja haaras otsusekindlalt kohvrisangast. Tüdruk seadis sammus jaamahoone suunas ning uuris seinal olevat kaarti. "Leian üles küll.." nentis ta lõpuks ja seadis sammud näidatud suunas.

Kui Jaslene'i auto oli rongijaama kohale jõudnud, väljus tüdruk autose ja jättis vanematega hüvasti.Leidnud kaardi , mis näitas laagri asukohta, hakkas ta nädatud suunda kõmpima.Tüdruk ei muretsenud, et ta ära eksib,sest tal oli üsna hea suunataju ja vajadusel võis ta teed küsida.