Sissekolimine.

Neela taris oma spordikoti ning ülejäänud viis kotti tuppa. Tuba oli kollaste seintega ning seal oli neli voodit. Neela võttis endale seina äärde kui akna alla voodi. Neela voodi kõrval oli väike öökapp ning suur kuue suure sahtliga kummut. Neela avas spordikoti ning pakkis riided sahtlitesse. Öökapile pani ta pildi oma emast ja isast ning valge käekella. Kummuti kõrvale ladus ta ühest kotist kõik oma jalanõud - kolm paari kingi, kolm paari tosse, kaks paari ketse ning neli paari plätusi. Seejärel asus Neela ülejäänud kottide kallale. Ta leidis ühe tühja toanurga ning pani sinna püsti poole oma trummikomplektist. Tervet ta lihtsalt poleks jaksanud kaasa võtta. Tühjas toanurgas ilutsesid nüüd basstrumm, soolotrumm, kõrvaltrumm ning kolm taldrikut.
Tüdruk vaatas toas ringi. "Mmm, perfect!" Ta võttis viimasest kotist välja raamatud ning asetas need kummuti peale. Neiu istus voodile ning jäi toakaaslasi ootama.

"Tere Zoey," naeratas Neela. "Mina olen Neela, sa võid mingid Nellyks kutsuda, kui väga tahad kellekski kutsuda, aga ma siiski eelistaksin Neelat." Tüdruk tõusis püsti ning hakkas kassi paitama.
"Jaa, ma mängin trumme ja kitarri ning veel päris paljusi pille, aga kaasa võtsin vaid trummid, kuna ma pean harjutama, et kunagi tip-tasemel olla. Ja ei, mul ei ole kellegi vastu allergiad." Neela naeratas uuesti.
"Räägi mulle endast." Tüdruk istus uuesti voodile.

Neela kuulas huviga Zoeyt. "Ma ka tantsin. Oh kui vahva! Võibolla saaks mingi väikese tantsutrupi kokku panna ja laagri lõpetamisel esineda? Mulle meeldiks. Ma tantsin alates üheksandast eluaastast rahvatantsu, kümnendast show ja estraadi tantsu ja alates eelmisest aastast tänavatantsu ka. Vahetevahel teeme ka line-tantsu trennis. Ma joonistada ei oska, aga see-eest tegelen ka näitlemisega." Neiu tõmbas jalad voodile.
"Ka mina olen siin laagris esimest aastat, aga millegi pärast kujutan ma ette, et meil hakkab siin tore olema. Loodan ainult, et ka teise kahte voodisse keegi tuleb." Neela naeratas armsalt ning jälgis, kuidas Zoey kass tolmurulliga mängis.
"Mu halvim omadus on ilmselt otsekohesus, kuna paljud tõlgendavad seda ülbusena ja seetõttu arvatakse, et ma olen selline vastik tšikk, tõeline frukt, aga tegelikult ma seda ei ole..." Neela silmadesse tekkis tiba kurb läige.
"Kas sa ei arva, et eelarvamused on jube tobedad? Mina näiteks ei kuula kellegi juttu. Ma mõtlen seda, et kui sina mulle näiteks räägiksid, kui nõme ja paha üks või teine inimene on, siis ma ei võtaks sind kuulda, vaid ma uuriks ikka ise välja, kas ta tõesti on nii vastik inimene. Oi, anna andeks, ma jäin jutustama." Neela punastas.

Darren avas maja ukse, kuhu teda elama oli pandud. "Hei," tervitas ta tüdrukuid, kes toas istusid ja omavahel elavalt juttu rääkisid. Ta viskas oma spordikoti ühele vabale voodile ja istus ise sinna kõrvale. Poiss jäi hetkeks tüdrukuid silmitsema ning kuulas nende juttu. Seejärel saatis ta pilgu üle toa ning vaatas trumme, mis olid ilmselgelt kellegi omad.

Neela vaatas sisse astunud noormeest. "Hei," sõnas ta, "mina olen Neela." Ta märkas, et poiss vaatab ta trumme. Ta tõusis voodilt, istus trummide taha ja mängis ühe väikese soolo.
"Minu omad."

"Ma mõtlesin ikka tantsimist, Zoey'kene," naeratas Neela, "me saaksime kindlasti hakkama!"
Kuuldes Zoey kiitmist, läks Neela nägu natuke punaseks. "Aitäh."

Neela hüppas trummide tagant ära ning jooksis voodile. Ta plaksutas entusiastlikult ja kiiresti paar korda käsi ning lausus siis - "Suuuuurepärane mõte! Mulle täiega meeldiks." Neela naeratas ning heitis pilgu poisi poole.

Neela noogutas. "Hakkame ja! Ma kujutan ette, et..." Neela langes mõtesse.
"Muusikat ma valida ei oskaks, aga tantsu teeksin küll valmis!" teadis ta öelda. "Teeks kuulutuse ja paneks selle teadetetahvlile üles. Seal võiks olla kirjas umbes - Homme kella viiest oodatakse 4. majja kõiki tantsuhuvilisi - Zoey ning Neela kavatsevad tantsutrupi teha! Kui sa oled vähegi huvitatud - tule, sest oodatud on kõik!" Neela naeratas. "Ja tänu sellele saaks liikmeid loodetavasti. Mis arvad?" küsis ta igaksjuhuks Zoey'lt üle.

Neela noogutas - "See oleks NII armas. Ma panen selle üles siis, et sa kõike tegema ei peaks."

OT: kas ma pean teadetetahvli juurde siis teema ka tegema, et käisin seal ja et seal üldse selline silt on, eks onju?

Neela haaras plakati, naeratas ning jooksis peamaja poole, mille teadetetahvlile ta selle plakati riputada kavatses.

OT: oot, mismõttes siis, topicu teen ikka sinna?

Neela jõudis ähkides tuppa. "Panin üles. Väga ilus on see, ma ei saa mainimata jätta," muigas Neela ning istus voodile. "Nüüd siis ootame homset õhtut."

Ebony astus uksest sisse ja silmas siis voodil istuvat tüdrukut. "Hei," lausus ta vaikselt ja vedas enda asjad ühe vaba voodi juurde. "Ma olen Ebony." lausus tüdruk kiirelt ja sammus vastust ootamata toast välja.

Ebony sammus uuesti uksest sisse ja vaatas enda voodi poole. Ohates jalutas ta selleni ja vedas kohvriluku lahti, hakates asju lahti pakkima.
Lõpuks paigutas neiu viimase paari jalanõusid riiulisse ning hakkas voodile visatud asju kapile paigutama. Sinna rändas retro-stiilis äratuskell ning kaks pilti. Ühel oli neiu pisikesena, aias kiikumas. Teisel oli ta ema noorena. Ebony haaras pildi enda käte vahele ja potsatas voodile istuma. Üksik pisar voolas neiu põselt alla.