Peale laagri avamist.

Anna vaatas mõnevõrra häbelikult Käthlyn´i poole. Tema arust polnud ta tegemised mitte midagi erilist. "Nomh... rulluisud. See on rohkem nagu tunde asi," seletas ta naeratades. "Selles suhtes, et saad esimest korda jalga, ikka koperdad, aga mida rohkem sõidad, seda paremini sa tajud, mis, kus ja kes. Uisutamisega on samamoodi. Aga uisutada sa ju ometigi oskad? Uiskudel pole pidureid, või noh... nähtavaid," nentis neiu, kui üks ta suupool ülespoole tuksatas. Uisutamine oli tegelikult teine asi, mida ta armastas ning tüdrukul oli kahju, et ta omal ajal tunde polnud võtnud.

"Ohjah." Anna naeris. "Tead, ma oskan kossu täpselt nii palju, et jooksen kogu kambaga edasi-tagasi kuni ma ära väsin. palli ma sisse ei saa ja reeglitest ka ei jaga. Et mis audid ja vabavisked ja... totaalne must maa. Aga samas meeldib mulle Rahvaste pall."

"Mul ei saa rahvaste pallist kunagi villand. Kõik vinguvad alati, kui minu tahe kekas peale jääb jälle. Aga ma´i tea... see lihtsalt on niiii suurepärane mäng!" seletas neiu õhinal. "Kuigi paar korda olen ma päris kõvasti haiget saanud. Poistega mängdes." Neiu krimpsutas nägu. "Ükskord mängisime oma seltskonnaga, aga meil oli ainult korvpall. Ma sain täistabamuse näkku sellega..."

Becks kuulas teiste vestlust ning aina naeratas. Tal olid nii lahedad toakaaslased.
"Mmmm, ma oskan nii palju korvpalli, kui koolis olen mänginud. See pole just eriline tase, aga mängida võime me siiski, saad natuke võita mind ainult."

Rebecca kuulas hirmuga tüdrukute jutte. "Ma pole õnneks millegiga eriti vastu pead saanud... kuigi võiks arvata, et olen, eks?" Ta naeris.
"Ma olen 100 % kindel, et keegi siit laagrist mängib korvpalli. Pole lihtsalt võimalik, et 800 inimesest pole keegi korvpalli huviline," arvas Becks.

"Jah, et sul kergem oleks?" küsis Anna kerge kõvera muige saatel, kui ta raamatu taas sülle tõmbas. Raamat oli asi, mis alati temaga püsis. Ükskõik, kuhu tüdruk ka ei läinud, oli tal kaasas seljakott mõne raamatuga.

"Aga sul oleks ilmselt suht igav, kui kõik teised on kobad. Pole mingit võistlusmomenti ega adrenaliini. Nalja võiks ikka saada ju." Becks naeris Anna lause üle. "Jap, ma mõtlesin suhteliselt seda sama, mida Anna."

Becks noogutas. "Ega me paha pärast, lihtsalt lõõbime natuke. Ja me kindlasti mängime selle laagri jooksul kossu!"

"Kobam ja kobamad," pomises Anna endale nina alla, kui ta raamatu lahti tegi. Siis meenusid talle ka teised ruumisviibijad ning ta pani raamatu uuesti kinni ja aknalauale teiste raamatute juurde. Ta ei tahtnud endale mingisugust nohiku kleepsu külge. Kuigi ta oli asja juba Käthlyni´le varem seletanud. Vist.

Rebecca mõtles natuke. Ta nägi, et Anna tahtis hakata raamatut lugema, kuid pani siiski raamatu käest.
"Aga tüdrukuid, kui läheks kohe korvpalli mängima? Kell ju üsna vähe..." pakkus Becks.

"Ma ei oska absoluutselt," kordas Anna õlgu kehitades. "Ma võin väljaku ääre peal seista ja vaadata, kes teist kõrgemale hüppab, kuid sellega asi tõesti lõppebki, ma kardan." Tüdruk vaatas natukene kahetseva näoga teisi. "Loodan, et väga hull pole, kui ma kaasa ei tee."

"Kirjelda mulle viskevõistlust ja ma ütlen, kas viitsin või mitte," lausus Becks. Astus oodates ümises tüdruk natuke ühte oma lemmik soololugudest ning sõnas siis - "Tahaks tegelikult hullult laulda."

"Hmm, sounds interesting," naeris Becks ning pani endale musta mütsi pähe. "Lähme?" küsis ta musti ketse jalga tõmmates.

Anna vaatas kordamööda ´Beccat ja Käthyln´i ning ajas ka ennast voodilt maha. Nagunii minek toimub. Kuna kell oli suht palju, otsis tüdruk endale peale jalanõude jalgaajamist kapist ka ühe paksema punase pusa, mille peal oli kirjas "West Corner" ning pani pähe punase nokamütsi. Kerge lõbustatusega jõudis neiu järeldusele, et pool tema garderoobi on punane.

Becks jälgis, kuidas Anna endale riided selga paneb. Ta võttis voodi alt ühest spordikotist välja suhteliselt suure musta koti, kuhu peale oli Canon kirjutatud. Tüdruk tegi koti lahti ning võttis sealt välja Canon E550 digipeegelkaamera ning asetas selle endale kaela.
"Käthlyn, läksime!"