Tutvumispidu / lõkkeõhtu.

Matthew lonkis lõkkeplatsile. Nähes platsil palju tüdrukuid ja ainult paari poissi, tõusid Matt'i suunurgad üles. See talle meeldis. Poiss kõndis enesekindlalt kõige suurema kamba juurde, kus oli üsna palju värviliste juustega tüdrukuid.
"Tere tüdrukud!" sõnas ta kamba poole kummardudes. Et mitte kukkuda, võttis ta ühel tumedate juuste ning lillade triipudega tüdruku õlast kinni.

Anna hakkas juba uustulnukat tervitama, kui too temast äkitselt kinni haaras. Neiu käsi lendas automaatselt taha, et ta pikali ei lendaks ning poissi endaga kaasa tooks. "Emh... tere," ütles ta piinlikkusest õhetavate põskedega, kui ta nüüd esimest korda poissi korralikult vaatas.

Matt ei kavatsenudki tüdruku õlast lahti lasta. Ma loodan, et ma talle haiget ei tee, mõtles poiss ning toetas veidike vähem tüdruku, kelle nimi oli kas Anna või Rebecca, õlale.
"Matthew, kutsuge Matt'iks," tutvustas ka poiss end ning küsis - "Mis toimub siis?"

Rebecca ehmus, kui keegi järsku ta kõrval istuva Anna õlast haaras. Ta tahtis end tutvustada, kuid Zoey jõudis ette.
Käthlyni lause peale noogutas ta agaralt ning küsis - "Tuled ka? Oled laulupoiss või üldse ei ole?"

Matt arvas, et tüdrukul, kelle õlal ta toetud, võib päris ebamugav olla. Kahjutundega võttis ta käe tüdruku õlalt ning kuulas blondi tüdruku juttu.
"Üldse pole laulupoiss, küll aga spordipoiss see-eest," vastas ta värviliselt riietatud tüdrukule.

Anna muigas omaette, kui Matthew ta õla vabastas ning sättis end seejärel mugavamalt istuma. Jalge ees vedeleva fanta pudeli taas näppude vahele võtnud, vaatas ta, pudel suul, mida teised räägivad.

"Mis sporti spordipoiss siis teeb kah?" uuris Rebecca.

OT: ma ei jaga eriti hetkel, kelle kõrval vabu kohtasi on, ma lihtsalt istun kuhugi ja kes esimesena ütleb, et tema kõrvale istusin, siis sinna ma ka istusin.

Matthew istus esimesele tühjale kohale ning toetas küünarnukid põlvedele nii, et käed üle põlvede rippusid.
"Kuule rulatan ja mängin korvpalli." Matt naeratas armsalt igale tüdrukule ringis.
"Kuidas teie Saaremaa Valsiga jääb?"

"Te olete seda plaaninud mingi... õhtu algusest, või mis?" küsis Anna naerma hakates. "Oleks nagu aeg ühele poole saada...? Mitte, et ma tahaksin, et see läbi saab või noh... siis saab alati midagi muud laulda, aga..." Tüdruk läks näost punaseks. Ta oli juba suutnud oma lakkamatut loba talitseda. Tüdruk lonksas fantat.

Rebecca vaatas Matt'i, seejärel Käthlynit ja siis Annat. "Nooo, aga teeme ära, mida me passime?"

"Jah, mängin küll, alates kümnendast eluaastast," vastas Matt naeratusega Käthlynile.
Kuuldes, et tüdrukud tõesti lähevad naerma, hakkas poiss naerma.
"Tuld, tuld, tuld!"

Rebecca tõusis püsti ning ootas, millal teised tulevad.

Anna vaatas Rebeccat natukene vankuma löönud naeratusega. "Kuhu me siis laulma läheme?" küsis ta kaaslast kahtlustavalt vaadates. Ta oli eeldanud mingit laagri-pundi värki, kus kõik kõrvalistujatel käed õlgade peale panevad ja siis koos edasi-tagasi kõikudes mõnda teada-tuntud laulu laulavad. Siin see vist niimoodi ei käinud...

"Lavale ikka," pakkus Becks ning ulatas Annale käe. "Tuled?"

"Emh... kusiganes see lava ka pole," ütles Anna kergelt kaheldes, kuid ulatas Rebeccale siiski käe ning lasi end püsti aidata. Tüdruk sättis oma pluusi allserva ning tegi kindlaks, et tal püksid ikka puhtad oleksid. Neiu oli seda tüüpi tüdruk, et võis istuda värske värvi sisse pargipingil punasest hoiatusest hoolimata. Käsi taskusse pistes vaatas ta ka teiste poole.

OT: kas ma mäletan valesti, et siin oli lava, kus sai karaoket laulda?

OT. Mina ei mäleta midagi, aga las see olla siis.

"Emh... vägev," vastas Anna ümber pöörates ning naerma hakates. Ja tema tahtis end veel uhkelt tähelepanelikuks inimeseks pidada. Neiu piilus kella ning järgnes õdedele.

OT: ma teadsin, et kuskil on see lava!

Becks jälgis Kärolyni tegevust. Kui Kärolyn teatas, et nad on esimesed, naeratas ta Annale - "Lähme!" ning sammus samuti õdede järel lava poole.